Tähtis Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab meelde vajadust majapidamiste veesüsteemid enne külmade tulekut kindlasti hoolikalt üle kontrollida.

Kas sinu veesüsteem on talveks valmis? Viimane aeg on majapidamiste veetorud ja seadmed üle vaadata, et vältida nende külmumist ja torustike purunemist.

Kas sinu veesüsteem on talveks valmis? Viimane aeg on majapidamiste veetorud ja seadmed üle vaadata, et vältida nende külmumist ja torustike purunemist.

Talv läheneb kiirel sammul ning sellega kaasnevad miinuskraadid võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi majapidamiste veetorustikele. Selleks, et vältida torustike külmumist ja veesüsteemide purunemist, tuletab Eesti Vee-ettevõtete Liit meelde ja paneb inimestele südamele, et nad oma majapidamiste veesüsteemid enne külmade tulekut kindlasti hoolikalt üle kontrolliksid. Probleemide ennetamiseks jagame kasulikke soovitusi, mida iga koduomanik võiks järgida.

7 soovitust, kuidas oma veesüsteem talveks ette valmistada

  1. Suvilad ja harva kasutatavad hooned

    Suvilates, maakodudes ja muudes hoonetes, mida ei kasutata talvisel ajal igapäevaselt (ei köeta ega kasutata vett), kontrolli üle, et sealne maakraan või pump kaevus oleks suletud ning torustik veest tühjendatud, sealhulgas veeboiler, WC-poti loputuskast ja äravool, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.

  2. Igapäevases kasutuses olevad hooned

    Vaata üle kogu veetorustik ja veendu, et külm ei pääseks sellele ligi. Soojusta torud, mis võivad olla mõjutatud välistemperatuurist.

  3. Niiskuse ja tõmbetuulte mõju

    Niiskus vähendab soojapidavust ja tõmbetuuled kiirendavad torustike külmumist. Seepärast vaata üle, et keldrite aknad ja uksed oleksid korralikult suletud ning vajadusel tihendatud soojakindlamaks.

  4. Veearvesti kaitse

    Ära jäta veearvestit külma kätte. Veearvesti töökindluse tagamiseks peab seda ümbritsev temperatuur olema vähemalt +2°C. Kui see langeb alla selle, võib veearvesti saada kahjustatud.

  5. Hädaabinõu torustiku külmumisohu puhul

    Kui torustik on külmumise ohus ja seda pole võimalik koheselt soojustada, siis lühiajalise abinõuna võib jätta veekraani pisut lahti, et torustikus toimuks vee liikumine. See aitab küll vähendada torustiku läbikülmumise kiirust, kuid on siiski ajutine lahendus.

  6. Külmunud torustiku esmaabi

    Kui torustik on juba külmunud, siis tuleb tuvastada koht, kust külm on torustikule ligi pääsenud. Kui tegemist ei ole ulatusliku läbikülmumisega, siis alusta ohutute vahenditega aeglaselt torustiku soojendamist. Näiteks on selleks sobiv vahend soojapuhur. Tasub siiski olla ettevaatlik, sest jää paisub sulades ja võib põhjustada toru purunemist.

  7. Ulatusliku külmumise korral otsi abi spetsialistidelt

    Kui torustiku külmumine on ulatuslik või toru on juba purunenud, siis pöördu abi saamiseks torutöid teostava ettevõtte poole.

    Külmakraadid võivad saabuda ootamatult, seega kaitse oma veesüsteeme ja valmistu talveks juba varakult.

Lõppes soodustus kastmisveele!

Lähtuvalt 2015 aastal ÜRO peaassambleel vastuvõetud ülemaailmse säästva arengu tegevuskava (aastani 2030) ühest eesmärgist, muuta veekasutus kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks ja tagada magevee säästlik ammutamine ja kasutamine, on AS Emajõe Veevärk otsustanud lõpetada tarbijatele alates 01.01.2024 kastmisvee arvestite paigaldamise ning edaspidi lähtutakse üldpõhimõttest, et ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud vee kogusega. Enne 31.12.2023 kastmisveele soodustuste saamiseks paigaldatud täiendavaid arvesteid aktsepteerib AS Emajõe Veevärk soodustuse saamiseks, kuni vastava arvesti taatlustähtaja saabumiseni (Mõõteseaduse määruse nr 65 lisa punkti 4.1 kohaselt on vee-ettevõtja ja tema kliendi vahelise arvestuse aluseks oleva veearvesti taatluskehtivusaeg 5 aastat).

Ühisveevärgist pakutava joogivee kastmiseks kasutamine ei ole keskkonna säästmise ning veevarude hoidmise seisukohast jätkusuutlik lahendus ja ohustab otseselt põhjaveevarusid. Seda, et põhjaveest saadav joogivesi on väärtuslik ja piiratud ressurss, mida peab tarbima säästlikult, tuleb teadvustada kõigil vee-ettevõtjatel ja Eesti elanikel. Ühisveevärgist võetava joogivee kasutamine kastmiseks suurendab keskkonna jalajälge.

Vee-ettevõtjad peavad muuhulgas kinni pidama igale puurkaevule Kliimaministeeriumi poolt kehtestatud põhjavee kasutamise mahust, mida ei tohi ületada. Põhjavee väljapumpamise maht tugineb teaduslikel uuringutel ja liigpumpamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena ohtu sattuda. Ühisveevärgi taristu planeerimisel ja rajamisel arvestatakse kehtestatud piirmahtudega, eesmärgiga tagada kõigile tarbijatele joogivesi.

Põhjaveekihtidest pumbatav joogivesi on väärtuslik  ja piiratud ressurss, seega on meie, kui vee-ettevõtja kohus, anda oma panus põhjavee varude kaitsmisele ja suunata tarbijaid säästlikule vee kasutusele.

Taimede kastmiseks soovitame panustada sademevee kogumise lahendustesse, mis on kõige keskkonnasäästlikum lahendus. Juba täna tuleb mõelda sellele, kuidas minna vastu järgmisele suvele ja kas majapidamises leidub võimalusi pikemaks perioodiks vee kogumiseks. Probleemi lahendustele peavad mõtlema mitte ainult elanikud, vaid ka uusi projekte planeerivad kinnisvaraarendajad. Mitmetes riikides on suundumus juba elamute planeerimisel arvestada kastmisvee tarbimise vajadusega ja vajalik kastmisvee kogumissüsteem projekteeritakse ehitise ühe osana.

Skip to content