Kraanivesi on joogivesi
https://evel.ee/uudised/evel-uudised-4-3-2-2-2-2-2/

  

Viimastel aastatel on avalikkuses sagenenud arutelud joogivee kvaliteedi teemal. Mure, kas kraanivett võib ohutult juua, on mõistetav, kuid Eestis kehtiv joogivee kvaliteedi tagamise süsteem on selge ja toimiv. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) selgitab, millised on peamised sammud joogivee kvaliteedi tagamiseks ja millised riskid vajavad tähelepanu.

Kuidas tagatakse joogivee kvaliteet?

Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mida kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev vesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab kvaliteedistandarditele.

Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, kus osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus, milleks on Terviseamet, kes korraldab seiret ning teeb riiklikku järelevalvet joogivee üle.

Eesti joogivee kvaliteeti reguleerivad ranged nõuded, mis põhinevad Euroopa Liidu joogiveedirektiivil ja Eesti veeseadusel. Vee-ettevõttel on kohustus tagada, et kraanivett saab ohutult tarbida. Selleks peab vee-ettevõte:

1. Kooskõlastama joogivee kontrollimiskava Terviseametiga, mis määrab, kui tihti ja milliseid analüüse tuleb teha.
2. Teostama regulaarseid proove ja analüüsima tulemusi, et tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid normidest.
3. Tagama reageerimise kahtlastele tulemustele ja vajadusel täiustama veepuhastusprotsesse.

Lisaks vee-ettevõtete enda analüüsidele kontrollib ka Terviseamet joogivee kvaliteeti. Pisteline järelevalve ja lisakontrollid viiakse läbi vastavalt veevärgi ohutasemele.

2023. aastal uuendatud veeseaduse kohaselt hinnatakse joogivee kvaliteeti kogu veevarustusahelas. Varasemalt kontrolliti vee kvaliteeti peamiselt kraaniotsast, kuid uue seaduse järgi  algab kontroll juba veevõtukoha valgalast või toitealast ning hõlmab kogu tarne- ja puhastusprotsessi. See tõstab tarbija turvalisust ning aitab vähendada riske, mis võivad tekkida vahepealses etapis, näiteks torustikes.

Mida tähendavad erinevad kõrvalekalded normidest?

Joogiveenormist suurem rauasisaldus on Eestis suhteliselt tavaline probleem, eriti piirkondades, kus kasutatakse põhjaveel põhinevat veevarustust. Kuigi rauasisaldus ei ohusta otseselt tervist, võib see muuta vee maitse, lõhna ja välimuse ebameeldivaks. Näiteks võib vesi muutuda häguseks, kollakaks ja selles võib seistes tekkida pruun sete. Samas vähendatakse neid mõjusid tõhusa veepuhastuse ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Vee-ettevõtted on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri uuendamisse, et tagada parem vee kvaliteet.

Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees või joogivee reostused on näited veevõrgu lokaalsest ja ajutisest rikkest. Tegemist on erandjuhtudega, mis näitavad vajadust parandada taristut ja tugevdada veeteenuste kvaliteeti teatud piirkondades, kuid ei peegelda joogivee olukorda kogu riigis.

Eestis tehtavad analüüsid näitavad positiivseid tulemusi

Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte joogivee kvaliteedist Eestis näitab, et:

• 99% joogivee proovidest vastas kehtivatele nõuetele, mis kinnitab vee kvaliteedi üldise hea taseme.
• Probleeme esineb peamiselt raua- ja mangaanisisalduse normi ületamisega, mis mõjutavad vee maitse- ja visuaalseid omadusi, kuid ei kujuta terviseohtu.
• Puurkaevud, mida kasutavad hajaasustusaladel elavad inimesed eratarbimiseks, vajavad erilist tähelepanu, kuna nende kvaliteet ei ole alati täielikult kontrollitud.

Tallinna Vesi, suurim joogivee käitleja Eestis, võtab aastas oma veevõrgust üle 3000 proovi. Nendest 99,9% vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. See on selge tõend selle kohta, et kvaliteedikontroll on Eestis usaldusväärne ja tõhus ning joogivesi on meil üldiselt väga hea kvaliteediga.

Kas kraanivett tuleks enne tarbimist puhastada?

Eestis on kraanivesi joogivesi ning selle eelnev keetmine ei ole vajalik. Kraanivee keetmine võib olla vajalik ainult juhul, kui vee-ettevõte teavitab ohuolukorrast või rikkest veesüsteemis. Sellisel juhul saadab vee-ettevõte  tarbijale vastava teate.

Eestis avaldavad vee-ettevõtted regulaarselt andmeid oma piirkonna vee kvaliteedi kohta. Kui tarbijatel on kahtlusi või küsimusi, soovitame pöörduda oma vee-ettevõtte poole, kes saab pakkuda konkreetset ja usaldusväärset teavet.

Praktilised soovitused kraanivee tarbijatele:

• Kontrolli vee kvaliteeti: Vee-ettevõtted avaldavad regulaarselt teavet vee koostise ja kvaliteedi kohta. Vaata andmeid vee-ettevõtte või Terviseameti kodulehelt.
• Reageeri probleemidele kiiresti: Kui märkad muutusi vee lõhnas, maitses või värvuses, teavita sellest kohe oma vee-ettevõtet.
• Hoia veevaru hädaolukordadeks: Nagu soovitab ka Päästeamet, tasub kodus hoida nädala varu pudelivett juhuks, kui veevarustus ootamatult katkeb.

Mida saab tarbija teha?

Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis pidevalt põhjalikult kontrollitud, soovitatakse ka tarbijatel aeg-ajalt veenduda, et nende kodune torustik ja paigaldised ei mõjuta vee kvaliteeti. Vananenud või roostes torustikud võivad mõjutada kraanivett ka siis, kui ühisveevärgist tulev vesi on normidele vastav.

Tarbijatel on soovitatav:

• Kontrollida oma koduse torustiku seisukorda, eriti vanemate hoonete puhul, kus torud võivad olla korrodeerunud.
• Loputada kraanivett, kui see on seisnud torustikus pikemat aega (näiteks puhkuselt naastes), et eemaldada seisev vesi.
• Vajadusel kasutada koduseid filtreid, mis võivad parandada vee maitse- ja visuaalseid omadusi (filtreid tuleb aga kindlasti ka regulaarselt vahetada).

Samuti on soovitatav eraveevärkide (puurkaevud, salvkaevud) omanikel regulaarselt kontrollida oma kaevu ja torustiku seisukorda ning teha aeg-ajalt veeproove.