EL veepoliitikal põhinevate muudatustega Eesti veeseaduses (jõustus 01.08.2002) on sätestatud, et Eestis korraldatakse veealast tegevust, mitte maakonna ja omavalitsuse tasandil, vaid loodusliku maa-ala piiridest lähtuvalt e vesikonniti. Eesti kuulub tervikuna ühte Läänemere vesikonda, mis omakorda jaguneb 9 alamvesikonnaks.
Vesikond, alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, koos lisajõgede ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre.
Alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning omavalitsuste administratiivseid piire. Käivitunud on valgalapõhine veemajanduse korraldamine. 2006.a seisuga oli kinnitatud nelja alamvesikonna (Pärnu, Pandivere, Viru ja Läänesaarte) veemajanduskavad. Kinnitamist ootasid Võrtsjärve, Peipsi, Matsalu ja Harju alamvesikondade veemajanduskavad. Veemajanduse korraldamine vesikonniti eeldab asjakohaste struktuuride loomist, veemajanduskavade ning investeeringuprogrammide koostamist vee kvaliteedi ja kaitse parandamiseks ning kasutuse säästlikumaks muutmiseks. Igale alamvesikonnale on kavandatud ühtekuuluvusfondi projekt, mis tagaks reostuskoormuse vähendamise ja heakvaliteedilise joogivee kohalikule elanikkonnale.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Lisainfo Eesti ja Euroopa veepoliitikast: http://www.recestonia.ee/EL/index.html#uus2