ISPA (Instrument for Structural Policies for PreAccession) oli Euroopa Liiduga liitumise eelne tugiprogramm Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidele, mille raames rahastati transpordisektori ja keskkonnaprojekte Euroopa Liidu (EL) kandidaatriikides.
Eestis käivitus ISPA 2000. aastal, valmistades ette kandidaatriikide ametkondi toetuste vastuvõtmiseks Ühtekuuluvusfondist, mis rahastab sarnaseid projekte Euroopa Liidu liikmesriikides. Seega ISPA tehnilise abi vahendid kulusid Ühtekuuluvusfondi (Cohesion Fund) projektide ettevalmistamiseks. Tänaseks on ISPA asendunud Ühtekuuluvusfondiga (ÜF).
ÜF loodi 1993. aastal Euroopa Liidu Maastrichti lepinguga. EL kaas-finantseerib ÜFi vahendusel investeeringuid suurtesse transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri projektidesse maksumusega alates 10 miljonist eurost (MEUR) ja 80-85% ulatuses. Keskkonnasektoris neelab peamise osa ÜF eelarvest infrastruktuuri kaasajastamine veevarustuses, heitvee puhastamises ning jäätmekäitluses.
Nõuded projektidele:
Kaas-finantseerimise saamiseks peab toetust taotlev projekt kohustusliku eeltingimusena aitama kaasa EL keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Oluline on projekti majanduslik ja sotsiaalne kasulikkus e üheks projekti elluviimise eelduseks on piisavalt suutliku institutsiooni olemasolu. Projekti elluviimine siinkohal ei tähenda kitsalt ehitushanke ja ehitustööde läbiviimist, vaid ka hilisemat haldamist.
Arvestades Euroopa Komisjoni praktikat ei teostata põhimõtteliselt rahalisi makseid enne, kuni pole fikseeritud kasusaaja isik ning varade lõplik kuuluvus. Seega sõltumata Eesti poolsest ÜF taotluste esitamise ajast ning saavutatud kokkulepetest kaasfinantseerimise osas, peab ÜF rahaliste väljamaksete eeltingimusena olema selgus loodava infrastruktuuri omaniku ja tema haldussuutlikkuse kohta.