Hea Klient
Tartu vallas Vedu külas toimub kolmapäeval, 16.04.2025 ajavahemikul kell 09:00-13:00 veekatkestus seoses pumba vahetusega ja hooldustöödega Vedu puurkaevus.
Taastame veeteenuse esimesel võimalusel.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Hea Klient!
Vinni vallas Inju külas toimub neljapäeval, 17.04.2025, kell 10:45 – 14:45 veekatkestus seoses elektrikatkestusega Inju puurkaevus.
Elektrikatkestus on vajalik õhuliini hoolduse tõttu.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.
Vabandame ebamugavuse pärast!
Hea Klient
Kastre vallas Järvselja külas toimub neljapäeval, 17.04.2025 ajavahemikul kell 09:00-13:00 veekatkestus seoses pumba vahetuse ja hooldustöödega Järvselja puurkaevus.
Taastame veeteenuse esimesel võimalusel.
Peale veekatkestust võib veekvaliteedis esineda kõrvalekaldeid.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Viimastel aastatel on sotsiaalmeedia muutunud oluliseks infoallikaks, kuid kogu jagatav sisu ei pruugi alati olla teaduspõhine ega usaldusväärne. Näeme seal üha enam oma toote müügi eesmärgil tehtud teste, mis võivad jätta eksliku mulje kraanivee tegelikust kvaliteedist.
Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mille kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev joogivesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab rangetele kvaliteedistandarditele.
Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, milles osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus – Terviseamet.
Joogivee ohutuse tagamiseks rakendatakse mitmeid meetmeid:
Kui sotsiaalmeedias levib infot, mis seab kahtluse alla kraanivee kvaliteedi, tasub alati küsida:
Joogivee kvaliteet on oluline teema, kuid selle hindamine peaks tuginema professionaalsetele ja tunnustatud meetoditele. Soovitame alati lähtuda teaduslikult põhjendatud ja ametlikest allikatest, kui tegemist on tervise ja ohutusega seotud küsimustega.
Lisainfot joogivee kvaliteedi kohta leiab Terviseameti kodulehelt: https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/joogivesi
https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2025/02/TERVISEAMET.pdf
AS Emajõe Veevärk teatab, et alustab alates 01.02.2025 Setomaa vallavolikogu 31.10.2024 nr 26 otsuse alusel Setomaa valla haldusterritooriumil Värska alevikus, Mikitamäe külas, Obinitsa külas, Meremäe külas, Saatse külas, Matsuri külas ja Määsi külas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist.
AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas kehtib tarbijatele Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud 28.02.2024 otsusega nr 9-3/2024-003 vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind 5,255 €/m3. Tasu võetud vee eest on 2,174 €/m3 ning tasu reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 3,081 €/m3. Hinnad sisaldavad käibemaksu.
AS Emajõe Veevärk hakkab tarbijate juures kaugloetavaid veearvesteid vahetama või paigaldama alates 13. jaanuarist 2025.
Lähtuvalt seadusandlusest sõlmitakse lepingud tarbimiskoha omanikuga. Kui tarbimiskohaks on kortermaja, siis sõlmitakse lepingud korteriühistu esindajaga. Kaasomandis oleva tarbimiskoha korral sõlmitakse leping volitatud esindajaga. Korteritega eraldi lepinguid ei sõlmita.
AS Emajõe Veevärk palub tarbimiskoha omanikul esitada lepingu muutmise avaldus läbi vee-ettevõtte kodulehe www.evv.ee iseteeninduskeskkonna.
Iseteeninduskeskkond palub esmalt ennast kasutajaks registreerida (id-kaardi, mobiili-id või smart-id-ga) ja peale e-postile saadud teate kaudu kinnitamist, saab iseteeninduskeskkonda juba sisse logida. Lepingu muutmise avaldus on leitav vasakul menüüribal Avaldused all. Iseteeninduskeskkonnas saate muuhulgas vaadata sõlmitud lepinguid, teatada veearvesti näitu, vaadata tarbimise ja maksete ajalugu ja tasuda arveid.
Arvestite, mis ei ole kaugloetavad, näitu on mugavalt võimalik teatada:
AS Emajõe Veevärk esitab tarbijale arve teenuse kasutamise eest kord kuus. Kui teenust tarbitakse kuus vähem kui 1 m3, siis arvet ei esitata.
Sularahas arveldamist ei toimu!
Tarbijal, kes kasutab ainult ühiskanalisatsiooni-teenust, peab olema ühiskanalisatsiooni juhitavale joogivee süsteemile paigaldatud, kas vee-ettevõtte poolt plommitud mehaaniline veearvesti (mille näit tuleb teatada AS-ile Emajõe Veevärk hiljemalt teenuse kasutamise kuule järgneva kuu 3. kuupäevaks) või vee-ettevõtte poolt paigaldatud tasuline (vastavalt vee-ettevõtte kehtivale hinnakirjale) kaugloetav veearvesti.
Küsimuste korral helistada telefonidel 7311840, 7311843 või kontakteeruda e-posti teel aadressil evv@evv.ee.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
Viimastel aastatel on avalikkuses sagenenud arutelud joogivee kvaliteedi teemal. Mure, kas kraanivett võib ohutult juua, on mõistetav, kuid Eestis kehtiv joogivee kvaliteedi tagamise süsteem on selge ja toimiv. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) selgitab, millised on peamised sammud joogivee kvaliteedi tagamiseks ja millised riskid vajavad tähelepanu.
Eestis kasutab ligi 90% elanikkonnast ühisveevärgi vett, mida kontrollitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele tervisenõuetele. See tähendab, et ühisveevärgist tulev vesi on reeglina tervisele ohutu ja vastab kvaliteedistandarditele.
Veekvaliteedi tagamine on pikaajaline ja süsteemne protsess, kus osalevad nii vee-ettevõtted kui ka riiklik järelevalveasutus, milleks on Terviseamet, kes korraldab seiret ning teeb riiklikku järelevalvet joogivee üle.
Eesti joogivee kvaliteeti reguleerivad ranged nõuded, mis põhinevad Euroopa Liidu joogiveedirektiivil ja Eesti veeseadusel. Vee-ettevõttel on kohustus tagada, et kraanivett saab ohutult tarbida. Selleks peab vee-ettevõte:
Lisaks vee-ettevõtete enda analüüsidele kontrollib ka Terviseamet joogivee kvaliteeti. Pisteline järelevalve ja lisakontrollid viiakse läbi vastavalt veevärgi ohutasemele.
2023. aastal uuendatud veeseaduse kohaselt hinnatakse joogivee kvaliteeti kogu veevarustusahelas. Varasemalt kontrolliti vee kvaliteeti peamiselt kraaniotsast, kuid uue seaduse järgi algab kontroll juba veevõtukoha valgalast või toitealast ning hõlmab kogu tarne- ja puhastusprotsessi. See tõstab tarbija turvalisust ning aitab vähendada riske, mis võivad tekkida vahepealses etapis, näiteks torustikes.
Joogiveenormist suurem rauasisaldus on Eestis suhteliselt tavaline probleem, eriti piirkondades, kus kasutatakse põhjaveel põhinevat veevarustust. Kuigi rauasisaldus ei ohusta otseselt tervist, võib see muuta vee maitse, lõhna ja välimuse ebameeldivaks. Näiteks võib vesi muutuda häguseks, kollakaks ja selles võib seistes tekkida pruun sete. Samas vähendatakse neid mõjusid tõhusa veepuhastuse ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Vee-ettevõtted on teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri uuendamisse, et tagada parem vee kvaliteet.
Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees või joogivee reostused on näited veevõrgu lokaalsest ja ajutisest rikkest. Tegemist on erandjuhtudega, mis näitavad vajadust parandada taristut ja tugevdada veeteenuste kvaliteeti teatud piirkondades, kuid ei peegelda joogivee olukorda kogu riigis.
Terviseameti 2023. aasta kokkuvõte joogivee kvaliteedist Eestis näitab, et:
Tallinna Vesi, suurim joogivee käitleja Eestis, võtab aastas oma veevõrgust üle 3000 proovi. Nendest 99,9% vastavad joogivee kvaliteedinõuetele. See on selge tõend selle kohta, et kvaliteedikontroll on Eestis usaldusväärne ja tõhus ning joogivesi on meil üldiselt väga hea kvaliteediga.
Eestis on kraanivesi joogivesi ning selle eelnev keetmine ei ole vajalik. Kraanivee keetmine võib olla vajalik ainult juhul, kui vee-ettevõte teavitab ohuolukorrast või rikkest veesüsteemis. Sellisel juhul saadab vee-ettevõte tarbijale vastava teate.
Eestis avaldavad vee-ettevõtted regulaarselt andmeid oma piirkonna vee kvaliteedi kohta. Kui tarbijatel on kahtlusi või küsimusi, soovitame pöörduda oma vee-ettevõtte poole, kes saab pakkuda konkreetset ja usaldusväärset teavet.
Praktilised soovitused kraanivee tarbijatele:
Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis pidevalt põhjalikult kontrollitud, soovitatakse ka tarbijatel aeg-ajalt veenduda, et nende kodune torustik ja paigaldised ei mõjuta vee kvaliteeti. Vananenud või roostes torustikud võivad mõjutada kraanivett ka siis, kui ühisveevärgist tulev vesi on normidele vastav.
Tarbijatel on soovitatav:
Samuti on soovitatav eraveevärkide (puurkaevud, salvkaevud) omanikel regulaarselt kontrollida oma kaevu ja torustiku seisukorda ning teha aeg-ajalt veeproove.
AS Emajõe Veevärk peatab alates 27.11.2024 veeteenuse osutamise ühisveevärgi veeteenuse tarbijatel, kes pole siiani AS-ga Emajõe Veevärk ühendust võtnud seoses lepingu vormistamise ja veearvesti paigaldamisega.
Veeteenuse taasavamiseks peab kinnistu omanik esitama AS Emajõe Veevärk kodulehe iseteeninduses lepingu muutmise avalduse. Seejärel AS-i Emajõe Veevärk lukksepp lepib kinnistu omanikuga kokku sobiva aja veearvesti paigaldamiseks või vahetamiseks ja kinnistu omanikule saadetakse allkirjastamiseks teenusleping.
Küsimuste korral pöörduda AS-i Emajõe Veevärk tel. 7 311 840 (E-R kell 8-12; 13-17) või kirjutada e-posti aadressile evv@evv.ee
NB! Veeteenuse tohib avada ainult AS Emajõe Veevärk. Kinnistu omanikul või kolmandatel isikutel on see keelatud.
Talv läheneb kiirel sammul ning sellega kaasnevad miinuskraadid võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi majapidamiste veetorustikele. Selleks, et vältida torustike külmumist ja veesüsteemide purunemist, tuletab Eesti Vee-ettevõtete Liit meelde ja paneb inimestele südamele, et nad oma majapidamiste veesüsteemid enne külmade tulekut kindlasti hoolikalt üle kontrolliksid. Probleemide ennetamiseks jagame kasulikke soovitusi, mida iga koduomanik võiks järgida.
Külmakraadid võivad saabuda ootamatult, seega kaitse oma veesüsteeme ja valmistu talveks juba varakult.
AS Emajõe Veevärk tuletab meelde kõigile Mustvee valla Mustvee linna ja Lohusuu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijatele, et alates 01.aprillist 2024 on Mustvee linna ja Lohusuu aleviku territooriumil Mustvee vallavolikogu otsusega vee-ettevõtjaks määratud AS Emajõe Veevärk.
Vastav teade on saadetud Mustvee linna ja Lohusuu aleviku kinnistutele ja on avaldatud Mustvee vallalehes ning Mustvee valla ja AS Emajõe Veevärk kodulehtedel. Kuna AS-ile Emajõe Veevärk ei antud eelneva vee-ettevõtja poolt üle tarbijate kontakte (telefoni nr, e-posti aadressi), oli teates palve tarbijatel ise võtta AS-iga Emajõe Veevärk ühendust. AS Emajõe Veevärk tänab neid tarbijaid, kes on ettevõttega kontakti võtnud ja kellega on leping vormistatud.
AS-il Emajõe Veevärk puuduvad endiselt osade tarbijate kontaktid.
Lepingute vormistamiseks tuleb tarbijal esitada AS Emajõe Veevärk kodulehe www.evv.ee iseteeninduskeskkonnas lepingu muutmise avaldus.
Info saamiseks ja küsimuste korral palume AS-iga Emajõe Veevärk ühendust võtta telefonil 7 311 840 või e-posti aadressil evv@evv.ee.
AS-i Emajõe Veevärk on jõudnud info, et osa tarbijaid maksavad veeteenuse eest sularahas AS-iga Emajõe Veevärk mitteseotud isikutele. Kolmandatel isikutel ei ole õigust tarbitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasu küsida. Selline tegevus on seadusevastane ja tegemist on pettusega. Kui tarbija on alates 01.04.2024 tarbitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste eest makse teinud kolmandale isikule (sularahas), ei kao ära tarbijal kohustus arve tasumiseks AS-ile Emajõe Veevärk tagantjärgi.
AS Emajõe Veevärk teavitab, et meie töötajad ei kogu kunagi tarbijatelt sularaha. AS Emajõe Veevärk ei majanda sularahaga. Teenuse eest arveldamine toimub ainult arve alusel pangaülekande kaudu.
Veetarbimist ilma lepinguta, arvestita ja kohaliku omavalitsuse määratud vee-ettevõtjale tasu maksmata, loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus §43 järgi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslikuks kasutamiseks ning teenuse mahu ning maksumuse tagantjärgi arvutamisel lähtutakse ministri kehtestatust määrusest: Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise kord.
Lugupidamisega
AS Emajõe Veevärk
AS Emajõe Veevärk напоминает всем потребителям услуг централизованного водоснабжения и канализации города Муствеэ и посёлка Лохусуу в волости Муствеэ, что с 1-ого апреля 2024 года AS Emajõe Veevärk назначили предприятием водоснабжения на территории города Муствеэ и посёлка Лохусуу решением волостного совета Муствеэ.
Соответствующее уведомление было отправлено владельцам недвижимости в городе Муствеэ и посёлке Лохусуу и опубликовано в волостной газете Муствеэ, а также на сайтах волости Муствеэ и AS Emajõe Veevärk. Поскольку предыдущее предприятие водоснабжения не предоставило AS Emajõe Veevärk контактные данные потребителей (номер телефона, адрес электронной почты), то в уведомлении была просьба к потребителям самим связаться с AS Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk благодарит тех потребителей, которые обратились к нам и с которыми был заключен договор.
AS Emajõe Veevärk до сих пор не хватает контактных данных некоторых потребителей.
Для заключения договора потребитель должен подать заявление об изменении договора через среду самообслуживания AS Emajõe Veevärk на сайте www.evv.ee.
При возникновении вопросов и для получения дополнительной информации, пожалуйста, свяжитесь с нами по телефону 7 311 840 или по электронной почте evv@evv.ee.
В AS Emajõe Veevärk поступила информация о том, что некоторые потребители платят наличными за услуги водоснабжения лицам, не связанным с AS Emajõe Veevärk. Третьи лица не имеют права взимать плату за потребленные услуги централизованного водоснабжения и канализации. Такая деятельность является незаконной и мошеннической. Если потребитель произвел оплату третьему лицу (наличными) за потребленные с 01.04.2024 услуги водоснабжения и канализации, то это не освобождает потребителя от обязанности ретроспективно оплатить счет посредством банковского перевода на расчетные счета AS Emajõe Veevärk.
AS Emajõe Veevärk информирует, что наши сотрудники никогда не берут наличные деньги у потребителей. AS Emajõe Veevärk не совершает никаких операций с наличными деньгами. Оплата услуг осуществляется только на основании выставленного счета посредством банковского перевода.
Потребление услуг централизованного водоснабжения и канализации без договора, без водомера и без уплаты платы назначенному местным самоуправлением предприятию водоснабжения считается незаконным использованием услуг согласно статье 43 Закона о централизованном водопроводе и канализации. Объем и стоимость услуги рассчитываются ретроспективно на основании установленного министром постановления: «Порядок определения объема и стоимости незаконно использованных услуг централизованного водоснабжения и канализации».
С уважением,
AS Emajõe Veevärk
Mustvee valla, Kasepää küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekt on saanud toetuse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse veemajanduse programmist summas kuni 620 187,31 eurot. Projekti kogu eelarve on 1 240 374,63 eurot, millest omafinantseering on 50 % projekti kogumaksumusest.
Kasepää küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks on sõlmitud töövõtuleping ettevõttega AS Vensen. Läbiviidud riigihanke alusel kujunes töövõtulepingu hinnaks ilma käibemaksuta 955 490,00 eurot.
Töövõtulepingu järgi rajatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorud Kasepää külas Kooli tänava ja Sõpruse tänava ristumisest kuni Sõpruse tänava ja Kallaste mnt ristumiseni, osaliselt Oja tänavale ning Sõpruse tänava harudesse. Uute torustike rajamisega paraneb oluliselt vee- ja kanalisatsiooni teenuse kättesaadavus.
Ehitustööde käigus rajatakse uus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik kõigi projekteerimispiirkonna kinnistute liitumispunktideni. Kinnistute piiril või tänavaalas asuvad maakraanid ja kanalisatsiooni vaatluskaevud kuuluvad AS Emajõe Veevärgile ja rajatiste avamine toimub üksnes AS Emajõe Veevärgi loal.
Peale torustiku ehitustööde lõppu on kinnistuomanikel võimalus liituda AS Emajõe Veevärk poolt pakutava vee ja kanalisatsiooni teenusega. Kinnistuomanik saab täpsemad juhised liitumislepingu sõlmimiseks kodulehelt https://www.evv.ee/kliendile/liitumine-2/ või võttes ühendust telefoninumbril +372 731 1840.
Ehitustööde teostamise kinnistul korraldab kinnistu omanik ja ehitustöödega on lubatud alustada peale liitumislepingu sõlmimist.
Projekti elluviimise tähtaeg on 30.06.2025.
Projekti “Jõgeva maakond, Mustvee vald, Kükita, Tiheda ja Kasepää külade vee- ja kanalisatsioonirajatised, III etapp” toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
